PAIK teenus on tervisetoetuse teenus järjepideva ravi ning parima sotsiaalse toetuse tagamiseks Valga maakonnas.
Eesmärgid
- toetada patsiente krooniliste haigustega toimetulekul
- tõhustada koostööd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel
- tagada, et raviprotsessis lähtutakse patsiendikesksusest
- vähendada dubleerivaid tegevusi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas
Valga Haigla on Viljandi Haigla eeskujul ja koostöös käivitamas „Valga PAIK“ teenust.
PAIK on Viljandi Haigla ja Sotsiaalministeeriumi algatatud ning Haigekassa poolt rahastatud projekt, mis paneb ühe meeskonnana abivajava inimese heaks tööle tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna osapooled: perearsti, pereõe, eriarsti, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja ja apteekri, kogukonna ja perekonna. Alates 01.09.2022 on PAIK projekti partnerina kaasatud ka Valga Haigla.
PAIK teenuse eesmärk on:
- toetada patsiente krooniliste haigustega toimetulekul
- tõhustada koostööd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel
- tagada, et raviprotsessis lähtutakse patsiendikesksusest
- vähendada dubleerivaid tegevusi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas
PAIK teenuse mõte on märgata abivajavat inimest ning luua tema ümber spetsialistidest koosnev tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöövõrgustik, kes toetavad patsienti tema raviteekonnal ja igapäevasel toimetulekul. Võrgustiku kõige olulisem liige on inimene ise, kes seab endale eesmärgid lähtuvalt oma soovidest ja tegelikest vajadustest. Teekonnal eesmärkide poole on inimesele toeks perearst, pereõde, koduõde, sotsiaaltöötaja ja perekond ning võrgustiku koostööd koordineeriv tervisejuht.
PAIK teenuse sihtrühma kuuluvad Valgamaa elanikud, kellel on diagnoositud krooniline haigus ning lisaks vajavad sotsiaalset toetust. PAIK teenuse juurutamisega Valgamaal saame pakkuda kroonilise haigusega inimestele neile vajalikku tuge ja pikendada iseseisvat toimetulekut igapäeva elus. Usume, et kõigil on õigus oma kodus väärikalt vananeda ja just seda eesmärki PAIK teenus toetabki.
PAIK teenuse osutamine
- Märkame – patsienti haiglas, arsti või pereõe vastuvõtul, kohalikus omavalitsuses või kodus.
- Mõistame – oleme avatud meelega ja mõistame patsiendi tegelikke vajadusi terviklikult – tema tervise mured, füüsiline seisund, üldine meeleolu, sotsiaalsed teemad ja hoiakud ellu.
- Planeerime – loome meeskonna, planeerime tegevused ja ajakava.
- Aitame – oleme inimesele toeks tema eesmärkide saavutamisel nii erialaliselt kui ka inimlikul moel, sealjuures tehes seda lihtsalt ja hoolivalt.
Teenuse sisu
Soovituse inimese teenusele suunamiseks saab anda õde, perearst või eriarst ning lisaks kohalik omavalitsus ja patsiendi lähedased. Patsiendi sobivust teenusele hinnatakse kokkulepitud kriteeriumite alusel.
Tervisejuht tutvustab patsiendile teenuse sisu ja selgitab koos patsiendiga välja teenuse vajaduse. Teenuse sobivuse korral allkirjastab patsient nõusolekuvormi teenusel osalemiseks. Inimese osalemine teenusel on tasuta ja vabatahtlik.
Seejärel tervisejuht hindab patsiendiga koos tema tervist ja toimetulekut kasutades erinevaid hindamisinstrumente, meditsiinilist dokumentatsiooni ning spetsialistide hinnangut. Eelneva info alusel sõnastatakse patsiendi olulised probleemid ja eesmärgid.
Patsiendi vajadustest lähtuvalt kutsutakse kokku spetsialistide tugivõrgustik. Selle moodustamisel lähtutakse patsiendi tegelikest vajadustest ning patsiendi nõusolekust. Võrgustik on patsiendi ravi ja toimetulekut toetav meeskond, kuhu kuuluvad perearst, pereõde, patsiendi lähedased, sotsiaaltöötaja, kohaliku omavalitsuse esindaja(d), koduõde, füsioterapeut ja muud patsiendi toimetulekut toetavad spetsialistid (nt toitumisnõustaja, apteeker, naaber). Tugivõrgustiku tähtsaim liige on patsient.
Ühiselt planeeritakse patsiendi tegevuskava ehk terviseplaan, mis toetab ja hoiab tema tervist. Patsiendi terviseplaan sisaldab patsiendi eesmärke ja vajalikke tegevusi nende saavutamiseks.
Tegevuskava täitmist jälgib ja koordineerib tervisejuht, kes suhtleb regulaarselt patsiendi ja võrgustikuliikmetega.
Integreeritud teenuste puhul on väga olulisel kohal teenuseosutajate vaheline infoliikumine ja selleks on loodud IT-lahendus Teleskoop. Teleskoop annab võimaluse koondada patsiendiga seotud info üheks tervikuks ning loob ühise infovälja erinevate osapoolte vahel.
Valga PAIK projekti digitaalne suunamisvorm asub siin.
Aprillis 2023 algab inimeste kaasamine Eesti Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakonna ühisprojekti PAIK 2022-2025, mille raames on planeeritud sihtgrupi hulgas kliiniline teadusuuring, hindamaks mitmete tervishoiusüsteemi korralduslike kui ka teenuse osutamise tasemel tehtavate muudatuste mõju sihtgrupile. Sihtgrupiks on vastavate maakondade vähemalt 45-aastased inimesed, kelle puhul Eesti Tervisekassa andmeanalüüsi tulemusena on osutunud tavapopulatsioonist kõrgemaks risk sattuda mõne oma kroonilise haiguse ägenemise tõttu erakorraliselt haiglaravile.
PAIK 2022-2025 eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi ja sotsiaalsete teenuste omavahelist koostööd ja läbi selle vähendada inimese erakorraliselt haiglasse sattumise riski. Muudatuste ja osutatavate teenuste kitsam eesmärk on vähendada kõrge riskitasemega patsientide rehospitaliseerimist haiglaravilt lahkumise järgselt ning kogukonnas stabiilsete, kuid kõrge hospitaliseerimise riskiga patsientide hospitaliseerimist. Selle saavutamiseks kasutame sekkumist, mis sisaldab endas patsiendi täielikku hindamist (sh patsientide sotsiaalvajaduste hindamist), võrgustiku moodustamist (patsient, tema lähedased, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad), terviseplaani tegemist, patsientide nõustamist, koolitamist ning varajast kroonilise haiguse dekompenseerumise tuvastamist. Lisaks sekkumisegrupile on uuringus ka kontrollgrupp, kes vastavad samadele kriteeriumitele, ent osutuvad juhuslikkuse teel kontrollgruppi. Kliinilise uuringu raames hindame nende patsientide tervisetulemeid ja teenusega rahulolu, et võimalusel ja vajadusel planeerida edaspidi haigekassaga koostöös sellise teenuse kättesaadavus laiemalt üle Eesti.
Viljandi maakonnas on plaanis laiahaardelisem uuring, mis kaasab patsiente nii vahetult haiglaravi järgselt kui ka kogukonna seast. Valga Haiglas plaanitakse esialgu kaasata vaid haiglaravi järgseid patsiente, kelle risk uuesti haiglasse sattuda on kõrgem. Kogukonna hulgast riskipatsientide kaasamiseks Viljandimaal kasutatakse posti teel saadetavaid uuringukutseid ning pereõdede abi. Haiglaravil olevad patsiendid, kel on kõrgem riski osutuda uuesti hospitaliseerituks, tuvastab ja kutsub uuringusse haiglas töötav tervisejuht.